Mine sisu juurde
Tietoa Iisalmesta

Teavet Iisalmi kohta

Avaldatud29.03.2022

Kohalik teave

Vali omavalitsus, et näha saidil liikudes teavet kohalike teenuste kohta.

Üldteave

Iisalmi on Soome linn, mis asub Põhja-Savo maakonnas Porovesi järve kaldal. Linn on tuntud kui elav ja elujõuline piirkondlik keskus, kus on hea elada ja ettevõtlusega tegeleda ning mida on meeldiv külastada. Linnasüda on tõeliselt idülliline, vürtsitatuna ümbriteva maalilise maastikuga. Sadamapargis avaneb jalutajatele kaunis järvemaastik ja riiklikult oluliseks kultuurikeskkonnaks peetava Kirkkopuisto pargi ristatud alleed pakuvad linnalikke jalutusradasid.

Iisalmis on omavahel põimunud looduslähedus ja mitmekülgsed teenused. Linnaelanikele tähendab see head elukvaliteeti, kus igapäevane asjaajamine kulgeb sujuvalt. Kui asjad saavad probleemideta aetud, jääb rohkem vaba aega. Vaba aja veetmiseks on võimalusi igale maitsele, kultuurist spordini.

Eluasemete valik on lai. Oma soovidele ja vajadustele vastava kodu saab valida kas kesklinna kortermajas, kus teenused on lähedal, või rahulikus maapiirkonnas, keset loodust. Linnas on saadaval palju mitmesuguseid eramukrunte.

Ettevõtlusega tegelemise eeldused Iisalmis on head. Saadaval on ärikrundid ja büroopinnad nii tööstus- kui ka teenindussektori ettevõtetele. Koostöö linna ja ettevõtete vahel on sujuv ja otsuste tegemine kiire. Linn aitab omalt poolt kaasa ettevõtete võrgustumisele, mistõttu uutel ettevõtjatel on lihtne Iisalmisse tulla.

Ajalugu

Iisalmi pastoraat asutati kuningas Gustav II Adolfi "avatud kirjaga“ 15. veebruaril 1627. Iisalmi kiriku- ja halduskihelkonna ala hõlmas kogu praegust Ylä-Savon piirkonda, moodustades 6089 km². Endisse kihelkonda kuulusid Iisalmi, Kiuruvesi, Lapinlahti, Sonkajärvi ja Vieremä ning Pielavesi Savo poolne osa.

18. sajandil alanud tugev rahvastiku kasv tähendas uute koguduste iseseisvumist eraldi kihelkonnaks ja Iisalmi „emakihelkonna“ rahvaarvu vähenemist. Esimesena eraldus kihelkonnast aastal 1811 Pielavesi, talle järgnesid aastal 1858 Lapinlahti ja aastal 1862 moodustatud Kiuruvesi kogudus. 24. oktoobril 1860 andis Soome senat Iisalmi kihelkonnas asuvale Haukiniemi poolsaarele välja Iisalmi alevi asutamisdeklaratsiooni. Aastal 1861 sai Iisalmi alev asendiplaani.

Iisalmi alevi linnaks kujunemine oli mitmeetapiline ja pikaajaline teekond ning linnaks saamist tuli taotleda vähemalt viis korda. Viimaks käskis keiser Aleksander III oma 22.07.1891 Peterburis välja antud „armuliku deklaratsiooniga“ muuta Iisalmi alevik linnaks. Ühtlasi kinnitas keiser linna asutamisdokumendi ja selle ehitusplaani ehk linna asendiplaani, mis oli kinnitatud aastal 1877. Need dokumendid allkirjastas riigisekretär von Daehn, kes saatis need Soome senatile. 20.10.1891 otsustas senat avaldada uuesti eelmise deklaratsiooni ja asutamisdokumendi ning andis välja asutamislepingu, mis täpsustas Paloistila talumaade linnale annetamist. Seega peetakse Iisalmi linna tegelikuks asutamiskuupäevaks 20. oktoobrit 1891.

1865. aastal anti välja maavalla määrus, mille kohaselt alustas Iisalmi maavald tegutsemist 1874. aasta alguses, pärast esimese vallakoosoleku kokkukutsumist 23. veebruaril 1873. Sellesse maavalda hakkasid kuuluma ainult Iisalmi, Sonkajärvi ja Vieremä. Iisalmi alev oli asutamisest alates eraldi vald. Sonkajärvist sai iseseisev kihelkond aastal 1920 ja Vieremä kiriklik lahkuminek emakihelkonnast sai teoks aastal 1921. Haldusjaotuse taotlused esitati Iisalmi vallavolikogule 18.08.1919 ja 27.12.1919 ning teostusid lõpuks 18.08.1920. Nii moodustus pärast Sonkajärvi ja Vieremä iseseisvumist Iisalmi maavalla lõplik territoorium.

Vallaelu arendamine suuremate toimivate üksuste suunas viis 1969. aasta lõpul Iisalmi maavalla ja Iisalmi linna ühinemiseni. Ühtlasi lõppes Iisalmi vana emakihelkonna ehk maavalla tegevus eraldi üksusena ning Iisalmi maavalla tegevus mantalivallana ehk talumaade maksustajana. Nii alustas praegune Iisalmi linn tegevust 01.01.1970.

Liiklus

Maanteed pidi on piirkonna peateeks Helsingist Lapimaale viiv magistraaltee nr 5. Iisalmi piirkonna lähivaldadesse viib rikkalik ja heas korras maanteevõrgustik. Ka tihe ühistranspordiliiklus bussitranspordi kujul on hästi kättesaadav. Lisaks maanteevõrgustikule on olemas kõikjalt Soomest rongiühendus Iisalmiga. Lähimad lennuväljad asuvad Kuopios ja Kajaanis.

Link viib saidilt välja

Liiklus

Loe lisaks: Liiklus

Usund

Iisalmis tegutseb mitu usuühendust. Veebiteenuse Uskonnot Suomessa kaudu saad otsida teavet usuühenduse ja piirkonna järgi.

Lisateavet Iisalmi evangeelse luterliku kiriku koguduse kohta saad koguduse veebilehelt.

Link viib saidilt välja

Usund

Lisateavet Iisalmi õigeusu kiriku koguduse kohta saad koguduse veebilehelt

Link viib saidilt välja

Usund

Loe lisaks: Kultuurid ja usundid Soomes

Otsustamine ja kaasarääkimine

Otsustamine

Iisalmi linna kõrgeimat otsustusõigust teostab linnavolikogu, mille liikmed valitakse iga nelja aasta tagant toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Linnavolikogu teeb mh linna majandus- ja finantsküsimusi puudutavad põhiotsused ning linnavalitsuse struktuuri puudutavad otsused. Volikogu valib linnavalitsusse ja komisjonidesse usaldusisikud. Komisjonide ülesanne on arendada oma tegevusvaldkonda ning suunata valdkonna tegevuse planeerimist ja elluviimist.

Linnavalitsus vastutab linna juhtimise ja arendamise eest, lähtudes volikogu seatud eesmärkidest, kavadest ja otsustest. Linnavalitsusel lasuvad kesksed administratiivsed ülesanded ja kohustused: valmistada ette volikogus arutatavad teemad, viia tehtud otsused ellu ja teostada järelevalvet volikogu otsuste seaduslikkuse üle. Linnavalitsuse vastutusalas on ka linna üldine arendamine, järelevalve teostamine ametnike tegevuse ja linna finantsjuhtimise üle ning tegutsemisjuhendite andmine linna juhtimise all olevate ettevõtete ja valdade liitudele.

Kaasarääkimine

Iisalmi linna elanikel on oma linna arendamiseks mitu kaasarääkimisvõimalust. Võid osaleda, vesteldes usaldusisikute ja linna töötajatega, vastates arvamusi kaardistavatele küsitlustele, tehes kohalikke algatusettepanekuid ning hääletades. Otsustamisega seotud dokumendid on kättesaadavad linna veebisaidil.

Loe lisaks: Soome haldus , Valimised ja hääletamine Soomes