Mine sisu juurde
Tietoa Kauniaisista

Teavet Kauniaineni kohta

Avaldatud11.04.2022

Kohalik teave

Vali omavalitsus, et näha saidil liikudes teavet kohalike teenuste kohta.

Liiklus

Pealinna regioonis on head ühistranspordiühendused. Kauniainenis on raudteejaam ja linnas on palju bussiliine.

Veebilehelt reittiopas.fi saad otsida teavet pealinna regiooni marsruutide kohta. Teenus pakub välja variante, kuidas saad ühistranspordiga ühest kohast teise.

Link viib saidilt väljaHelsingin seudun liikenne HSL

Marsruutide teejuht (Reittiopas)

Ühistranspordivahendites saad sõidu eest tasuda HSL-i telefonirakenduse või sõidukaardiga. Sõidupileteid müüvad ka paljud kauplused ja kioskid. Pileti saad osta ka automaadist. Juhi käest piletit osta ei saa.

Sõidukaardi saad osta Kauniaineni linnavalitsusest.

Kaupungintalo
Kauniaistentie 10

Lähim lennujaam on Helsingi-Vantaa lennujaam.

Otsustamine ja kaasarääkimine

Kauniainenis teeb otsused linnavolikogu. Linnavolikogus on 35 liiget, kes esindavaid eri poliitilisi rühmi. Volikogu valitakse kohalike omavalitsuste valimistel iga nelja aasta tagant.

Kauniaineni linna kodulehe kaudu võid saata volikogule tagasisidet. Võid teha ka algatusi ja esitada küsimusi ning kommenteerida teemasid soome ja rootsi keeles. Vastatakse ka ingliskeelsetele küsimustele.

Usund

Espoos ja Helsingis tegutseb mitmeid usuühendusi. Veebiteenuse Uskonnot Suomessa kaudu saad otsida teavet usuühenduse ja piirkonna järgi.

Link viib saidilt väljaUskonnot.fi

Usuühendused

Link viib saidilt väljaHelsingin ortodoksinen seurakunta

Õigeusu kogudus

Üldteave

Kauniainen on üks pealinna regiooni neljast omavalitsusest. Kauniainen asub Espoo keskel, 15 km Helsingist lääne suunas.

Kauniainenis on umbes 9800 elanikku. 60% räägib emakeelena soome keelt, 34% rootsi keelt ja 6% teisi keeli. Kauniaineni pindala on 6,0 km2.

Ajalugu

1906. aastal loodi Kauniainenis aktsiaselts, kes müüs pealinna piirkonna elanikele suvilakrunte. Piirkonnal oli otseühendus Helsingiga. 1920. aastal sai suvilapiirkonnast alevik. Alguses oli enamus elanikest rootsikeelsed. 1972. aastal sai alevik linna õigused.