Kultuurid ja usundid Soomes
Soomes elab ligikaudu 5,5 miljonit inimest. Riigikeeled on soome ja rootsi keel. Soomes on usuvabadus, mis tähendab, et igaüks saab valida oma usundi ja võib tegeleda usulise tegevusega. Sellelt lehelt leiad teavet Soome rahvastiku, usundite, usuvabaduse ja lapse usundi kohta.
Soome rahvastik
Soome rahvastikuarv on ligikaudu 5,5 miljonit inimest. Soome on väga hõreda asustusega riik. Rahvastik on koondunud peamiselt suurlinnadesse ja tiheasustusega aladele. Pealinna regioonis elab üle miljoni inimese.
Soome riigikeeled on soome ja rootsi keel. Soome keelt räägib emakeelena veidi alla 4,9 miljoni inimese ja rootsi keelt veidi alla 300 000 inimese. Soome ja rootsi keele järel räägitakse enim vene, eesti, inglise, somaali ja araabia keelt.
Soome rahvastiku hulka kuulub erinevaid rahvusvähemusi, kellel on suurema osa soomlastega võrreldes erinev keel, kultuur või usund. Soome traditsioonilised vähemused on näiteks soomerootslased, saamid, romad, juudid ja tatarlased. Peale selle elab Soomes inimesi, kes on asunud siia elama näiteks Venemaalt, Eestist, Balkanimaadest, Somaaliast ja Iraagist.
Usundid Soomes
Soome suurim uskkond on Evangeelne Luterlik Kirik, kuhu kuulub umbes 60% soomlastest. Soome Evangeelsel Luterlikul Kirikul ja Soome Õigeusu Kirikul on Soomes eristaatus. Neil on näiteks maksustamisõigus. Lisaks neile on Soomes registreeritud umbes 140 usuühendust. Kõige rohkem liikmeid on islami usukogukondadel, katoliku kirikul ja Jehoova tunnistajatel. Paljud inimesed ei ole ühegi usuühenduse liikmed.
Usuvabadus ja oma usuline tegevus Soomes
Soomes on usuvabadus. Kõigil, kes elavad Soomes, on õigus ise valida oma usund ja sellega tegeleda. Kui pole selleks soovi, ei pea mingit usku valima. Keegi ei ole ka kohustatud usulises tegevuses osalema.
Usukogukonna võivad moodustada vähemalt 20 täisealist isikut. Usuline grupp ei pea registreeruma usukogukonnaks, vaid grupp võib tegutseda ka ilma registreerimata.
Lapse usund
Vanemad otsustavad, milline on lapse usund. Kui vanemad on selles suhtes eriarvamusel, ei seota last ühegi usundiga. Kui kohus on nimetanud ühe vanema lapse üksikhooldajaks, võib ta lapse usundi üle üksinda otsustada.
Lapsel on õigus saada koolis oma usundi alast õpet. Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Põhiharidus.
Täisealine ehk 18-aastaseks saanud isik võib ise oma usundi üle otsustada.