Töölepingu sisu
Töölepingus on keelatud kokku leppida töötingimustes, mis pole Soomes seaduslikud.
Tööleping sõlmitakse alati kahes eksemplaris, üks töötajale ja teine tööandjale. Töölepingus näidatakse üldjuhul ära vähemalt järgmised punktid:
Töölepingu pooled
Töölepingu allkirjastavad nii tööandja kui töötaja.
Töötamise alguskuupäev
Kas leping on sõlmitud määramata või määratud ajaks
Põhireeglina sõlmitakse määramata ajaks kehtiv tööleping. See tähendab, et töö jätkub seni, kuni töötaja töölepingu üles ütleb või tööandja töötajale töölepingu üles ütleb. Tööandjal peab olema töötajale töölepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus. Aktsepteeritavad põhjused lepingu ülesütlemiseks on sätestatud töölepinguseaduses. Kui tööleping kehtib tähtajatult ehk määramata ajaks, on töötajal alaline ehk püsiv töökoht.
Tähtajaline ehk määratud ajaks sõlmitud tööleping tähendab, et kokku on lepitud nii töö algusaeg kui lõpptähtaeg. Töölepingu võib sõlmida määratud ajaks, kui selleks on mõjuv põhjus. Seadused ja kollektiivlepingud reguleerivad täpselt, millal on tähtajaliste töösuhete kasutamine lubatud.
Töösuhe võib olla tähtajaline, kui põhjuseks on näiteks:
- töötaja asendamine (sijaisuus)
- tööpraktika
- projekt
- nõudluse või müügihooaja kõrgperiood.
Kui tööleping on tähtajaline, seob see mõlemaid pooli määratud aja jooksul, kui lepingu ülesütlemise võimaluse osas ei ole kokku lepitud. Määratud ajaks sõlmitud lepingu võib katkestada ainult väga mõjuvatel põhjustel.
Katseaeg ja selle pikkus
Töösuhte alguses võib kokku leppida katseaja rakendamises. Katseaja pikkus võib olla maksimaalselt kuus kuud. Tähtajalise töölepingu puhul võib katseaeg olla maksimaalselt pool töölepingu kestusest. Katseajal võib töötaja hinnata, kas töö on talle sobiv ning tööandja saab omakorda hinnata, kas töötaja on tööks sobiv. Katseajal võib töötaja või ka tööandja töölepingu lõpetada ilma etteteatamistähtajata. Katseajal töölepingu lõpetamise põhjendused ei saa olla diskrimineerivad. Töötaja saab katseajal tavapärast palka.
Töö tegemise koht
Tööülesanded
Palk ja palga maksmine
Palk kujuneb vastavalt kollektiivlepingule. Kui kutsealal kollektiivleping puudub, on töötajal õigus saada mõistlikku palka. Tööandja ei tohi maksta kollektiivlepingus sätestatust väiksemat palka. Palk võib sisaldada erinevaid lisatasusid. Tüüpilised lisatasud Soomes on lisatasud staaži, ületunnitöö ja vahetustega töö eest.
Palgapäev on tavaliselt üks või kaks korda kuus. Tööandja kannab palga pangakontole. Töötaja peab saama koos iga palgamaksega palgalehe. Sealt saab ta kontrollida, kas palk on õigesti makstud.
Kui räägitakse palgast, mõeldakse üldjuhul brutopalka (bruttopalkka), millest arvestatakse maha maksud ja personali kõrvalkulud. Töötajale jääv palk on netopalk (nettopalkka).
Tööaeg
Lepingusse tuleb märkida regulaarne tööaeg. Tööaeg peab vastama tööaja seadusele ja kollektiivlepingule.
Teavet tööaja ja töötasu kohta Soomes leiad InfoFinlandi lehelt Töösuhte tingimused ja töötasu Soomes.
Aastapuhkus ja puhkusetasu
Töötajal on õigus saada puhkusel oleku aja eest samasugust palka nagu ta saab tööl olles. Aastapuhkus on seega tasustatud vaba aeg. Lisaks makstakse teatud juhtudel puhkusetasu ehk puhkusepreemiat. Puhkusetasu maksmise aluseks on kollektiivleping. Kui töösuhe lõppeb, on töötajal õigus saada rahalist puhkusehüvitist nende päevade eest, mille eest ta töösuhte lõppemise ajaks puhkust ei ole saanud.
Töölepingu ülesütlemise tähtaeg
Tähtajatult kehtiv tööleping lõppeb peale töötaja või tööandja poolset töölepingu ülesütlemise tähtaja lõppu. Ülesütlemise tähtaeg on aeg, mille jooksul töötaja on veel kohustatud tegema tööd pärast seda, kui ta on töölepingu üles öelnud. Töötajale laienevad töölepingu ülesütlemise ajal kõik tavapärased töötaja õigused ja kohustused ja ta saab tavapärast palka. Kui lõpetad töötamise enne ülesütlemise tähtaja lõppu, võib tööandja nõuda sinult hüvitist.
Kui tööandja ütleb töötajale lepingu üles, peab ta ütlema põhjuse. Töölepinguseadus sätestab aktsepteeritavad lepingu ülesütlemise põhjused.
Märge, millisele kollektiivlepingule tööleping tugineb
Kindlustusasutus
Teave selle kohta, millise kindlustusasutuse kaudu on tööandja korraldanud töötaja pensionikindlustuse või sõlminud töötajale tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse.