Korteri ostmine
Korteri aktsia ja kinnistu
Kui ostad korteri, ostad kas korteri aktsia (asunto-osake) või kinnistu (kiinteistö).
Korterelamud ja ridaelamud on korteri aktsiad. Need asuvad hoones, mis kuulub korterite aktsiaseltsile ehk korteriühistule.
Kui ostad eramaja, ostad kinnistu. Kinnistu on tavaliselt eramu ja selle krunt.
Kuidas elamispinda leida?
Kui otsid elamispinda, varu selleks mitu kuud.
Elamispindasid müüvad üksikisikud, kinnisvarafirmad ja ehitajad. Muu hulgas leiab elamispindade müügipakkumisi ka Internetist ja ajalehtedest. Kui leiad elamispinna, mis sulle meeldib, võid müüjaga kokku leppida aja sellega tutvumiseks. Mõnikord on kuulutuses märgitud aeg, millal elamispinda vaatama saab minna. Sellisel juhul pole vaja eraldi aega kokku leppida.
Kas vajad kinnisvara ostmiseks luba?
Kui sa ei ole EL-i või EMP riigi kodanik ja ostad kinnisvara, mis asub omaette krundil, vajad selleks üldjuhul luba. Taotle luba kaitseministeeriumilt.
Korteri aktsia ostmisel pole sul luba vaja. Sa ei vaja luba ka siis, kui ostad kinnisvara koos abikaasa või elukaaslasega, kes on EL-i või EMP riigi kodanik.
Rohkem teavet loa taotlemise ja erandjuhtude kohta leiad kaitseministeeriumi veebisaidilt.
Uuri välja elamispinna seisukord ja muud olulised aspektid
Kui oled leidnud elamispinna, mis sulle meeldib, uuri välja kõik sellega seotud asjaolud. Eriti hoolikalt tasub uurida elamispinna seisukorda.
Kui kavatsed osta korteri aktsia, uuri välja, millised remonditööd majaühistul kavas on ja mis need maksavad. Näiteks võib torustiku remont korteriomanikule maksma minna mitukümmend tuhat eurot. Remontide kohta saad teavet majaomanikult.
Müüja ja ostja vastutus eluaseme müügi puhul
Eluaseme müüja vastutab eluasemega seotud probleemide eest veel mõnd aega pärast selle müüki. Korteri aktsia müüja vastutus kehtib tavaliselt kaks aastat. Kinnistu müüja vastutus kehtib viis aastat.
Seaduse järgi peab eluaseme müüja enne müüki ostjat teavitama neist probleemidest, millest ta on teadlik. Kui selgub, et müüja oli probleemist teadlik, kuid ei teavitanud ostjat sellest, võib ta olla kohustatud probleemi ostjale hüvitama.
Enne eluaseme ostmist kontrolli, kas sellel esineb defekte. Defektide hüvitamist ei saa hiljem nõuda, kui
- need on eluasemega tutvumisel ilmsed või
- oled defektidest teadlik enne eluaseme ostmist.
Eluasemel võib olla ka varjatud probleeme. Need on probleemid, millest keegi midagi ei tea. Varjatud probleemid on tihti seotud näiteks niiskusega. Kui eluasemel ilmneb tõsine probleem, mis oleks ostu-müügitehingut mõjutanud, kui see oleks olnud teada, peab müüja maksma ostjale hüvitist.
Eluasemelaen
Tavaliselt kasutavad inimesed korteri eest tasumisel eluasemelaenu (asuntolaina). Eluasemelaenu saab pangast võtta igaüks. Eluasemelaenu saamiseks peab sul olema selline sissetulek, millega saab laenu probleemideta tagasi maksta. Pankade Interneti-lehtedel on laenukalkulaatorid. Nende abil saad eelnevalt välja arvestada, kas suudad laenu tagasi maksta.
Kui sa pole kindel, kas pank sulle laenu annab, tasub enne korteri ostmist pangas käia ja laenu jaoks nõu küsida.
Laenu makstakse tagasi ehk vähendatakse kuumaksetena. Peale laenu tuleb pangale maksta intressi (korko).
Laenupakkumist võid küsida mitmest erinevast pangast ja neid omavahel võrrelda. Erinevate laenudega kaasnevad erinevad tingimused. Kui kaalud, millist laenu valida, võta arvesse seda,
- kui suur on laenu intressimäär,
- kui suur on igakuine tagasimaksesumma,
- mitu aastat sa laenu tagasi maksad.
Pea meeles, et kui intressimäärad tõusevad, suurenevad ka laenuga seotud kulud. Sellisel juhul suureneb kuumakse või pikeneb laenu tagasimakse aeg.
Eluasemelaenu tagatised ja garantiid
Eluasemelaenu jaoks on tavaliselt tarvis tagatist. Osa tagatisest, enamasti umbes 70 protsenti eluaseme väärtusest, moodustab ostetav eluase. Peale selle vajad tagatist ülejäänud laenusummale. Tagatise võid saada näiteks nii, et
- võtad panga kaudu riigigarantii (valtiontakaus). Riigigarantii võib moodustada kõige rohkem 20 protsenti laenust, aga mitte üle 60 000 euro,
- palud sugulastel laenu käendada. Kui sa ei suuda ise laenu tagasi maksta, peab laenusumma tagasi maksma käendaja.
Kui tasud osa eluaseme hinnast oma säästudest või kui sul on omand, mis sobib tagatiseks, siis sa käendajat ei vaja.
Eluaseme ostu toetus
Riik annab eluasemelaenudele (korkotuki) intressitoetust. Intressitoetust antakse ka noortele, kes hangivad oma esimest eluaset. Lisateavet saad lugeda Keskkonnaministeeriumi saidilt.
Võõrandamismaks
Kui ostad eluaseme, tuleb tasuda ka võõrandamismaks (varainsiirtovero). Kui ostad korteri aktsia, on võõrandamismaks 1,5 protsenti korteri võlavabast hinnast. Kui ostad kinnisvara, on maks 3 protsenti eluaseme võlavabast hinnast.
Ostupakkumine
Kui oled kindel, et soovid eluaset, ja suudad selle ära osta, võid teha ostupakkumise. Pakkumine tuleks teha kirjalikult. Pakkumine võiks olla näiteks 5–10 protsenti väiksem hinnast, mida müüja eluaseme eest küsib. Müüja ei soovi muidugi eluaset odavamalt müüa.
Ostupakkumine on siduv. See tähendab, et sa ei tohi pakkumisest taganeda. Ostupakkumisest taganemisel võidakse nõuda müüjale trahvi maksmist või ei saa sa käsiraha tagasi. See summa on tavaliselt paar protsenti eluaseme hinnast.
Asuntojen hintatiedot
Müüdud ja üürile antud korterite hinnateaveLink viib saidilt väljaEluaseme ostu-müügi tehing
Kui eluaseme müüja võtab ostupakkumise vastu, minnakse ostja panka korteritehingut vormistama. Tavaliselt tulevad kohale ostja, müüja ja kinnisvaramaakler, kui viimast on kasutatud.
Ostu-müügileping on leping, kus on kirja pandud näiteks eluaseme hind, suurus, seisukord ja omandi ülemineku kuupäev. Tavaliselt vormistab ostu-müügilepingu pank või vahendaja. Ostjal on õigus tutvuda müügilepingu sisuga enne tehingu sõlmimise päeva.
Pank annab ostjale eluasemelaenu ja summa kantakse müüja kontole.
Käsiraha
Käsiraha (käsiraha) on eluaseme eest makstav tehingule eelnev tagatisraha. Ostja võib maksta müüjale käsiraha tehingu ettevalmistusetapis. Käsiraha moodustab üldjuhul umbes neli protsenti eluaseme hinnast. Kui sa ei suuda maksta käsiraha oma säästudest, saad laenata selle pangast eluasemelaenu osana.
Omandkorteri kulud
Eluasemekulude suurust mõjutavad:
- eluasemelaenu suurus,
- eluaseme suurus,
- eluaseme seisukord,
- eluaseme asukoht.
Korteri aktsia
Korteri aktsia puhul koosnevad kulud tavaliselt
- eluasemelaenu tagasimaksetest ja intressimaksetest,
- hooldustasust (hoitovastike),
- finantseerimistasust (rahoitusvastike), kui korteriaktsiaseltsil on laen,
- elektri- ja veemaksetest,
- võimalikest remonditööde tasudest.
Kinnistu
Kinnistu puhul koosnevad kulud tavaliselt
- eluasemelaenu tagasimaksetest ja intressimaksetest,
- kinnisvaramaksust (kiinteistövero),
- elektri- ja veemaksetest,
- küttekuludest,
- prügiveo tasudest,
- võimalikest remonditööde tasudest.
Olmejäätmed
Soomes tuleb olmejäätmed sorteerida erinevatesse jäätmenõudesse. Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Jäätmed ja taaskasutus.
Lisateave korteriostjale
- Lehel Elaniku õigused ja kohustused on olulist teavet sinu õiguste ja kohustuste kohta oma korteris.
- Lehel Eluase ja elamine Soomes on teavet Soome korterite hindade kohta.
- Lehelt Koduohutus leiad muu hulgas teavet tuleohutuse ja veekahjude vältimise kohta.