Töökoha argipäev

Eesseisvatest sündmustest ja muudatustest töökohas räägitakse üldjuhul koosolekutel. Koosolekutel osaledes on võimalus asju mõjutada, teha muudatusettepanekuid ja arendada oma tööd.

Igas töökohas on ka teised kokkulepitud sisemise teavitamise kanalid, nagu teadetetahvlid, e-post või töötajate kasutuses olevad postkastid. Järgi oma töökoha teavitamise põhimõtteid.

Sageli on töölepinguga kindlaks määratud, millal ja kui pikki pause tööpäev sisaldab. Hommikupoolikul on sageli lühike kohvipaus, keskpäeval lõunapaus ja õhtupoolikul teine kohvipaus. Lõunapausi pikkus on töökohtade lõikes erinev. Pauside pikkus tasub ülemuselt üle küsida. Kui võid pausi ajal töökohalt lahkuda, ei arvestata pausi tööaja hulka.

Toitlustamine töökohal on organiseeritud töökohtadel erinevalt: mõnes töökohas on oma einela, teistes töökohtades jälle võtavad töötajad ise kodust toidu kaasa. Mõnes töökohas võib osta soodsaid lõunasöögitalonge, mida võib kasutada töökoha lähedal asuvates söögikohtades söömas käies. Lõuna ajal üldjuhul tööd ei tehta.

Enamasti peavad pausid ja töövahetuste vahelised puhkeajad olema järgmised:

• üle kuuetunniste tööpäevade puhul vähemalt üks pooletunnine paus;
• töövahetuse lõppemise ja järgmise töövahetuse alguse vahel vähemalt 11-tunnine katkematu puhkeaeg;
• kord nädalas vähemalt 35-tunnine katkematu iganädalane puhkeaeg.

Tööajal ei ole isiklike asjade ajamine lubatud, seda tuleb teha väljaspool tööaega. Töölepingus kokku lepitud töötundide arv on siduv ning kokkulepitud töötunnid tuleb ära teha. Isiklikke tähtsaid telefonikõnesid on võimalik teha pausi ajal. Kui olukord nõuab pikemaajalist töölt eemalolekut, võid esitada ka palgata puhkuse avalduse.

Kui sul ei õnnestu mingil põhjusel saada näiteks arsti aega väljaspool tööaega, siis pea ülemusega nõu ja lepi kokku, kuidas arsti juures käimiseks vajaminev aeg kompenseerida. 

Kuigi töötajal on juba tööle asudes olemas ametis nõutav koolitus, soosivad paljud tööandjad töötajate täiendkoolitust. Koolitusel võib sageli osaleda tööajast ja koolituse eest võib tasuda tööandja. Enamik tööandjaid hindavad töötaja soovi ametialaselt areneda ja uusi oskusi omandada.

Töökohtadel üldjuhul kingitusi ei tehta. Tähtsatel tähtpäevadel (sünnipäevad, abiellumine, pensionile jäämine) peavad töökaaslased ja tööandja tähtpäevalist meeles väikese kingituse või lillekimbuga.

Tavaline tööpäev kestab üldjuhul kaheksa tundi. Töötaja võib tööandjaga ka teistsuguses tööajas kokku leppida. Soomes on tavaline, et töötajad ei tee palju ületunnitööd. Tööd tehakse nii palju, nagu on töölepingus kokku lepitud.

Soomes algab puhkuste periood mai alguses. Töötaja puhkusepäevade arv sõltub tööstaažist ja töösuhte algusajast. Peale palgalise puhkuse võib taotleda palgata puhkust. Soomes on võrreldes paljude teiste riikidega pikad puhkused.

Paljudes töökohtades soovitakse toetada töötajate tööheaolu erinevate ühiste vaba aja ettevõtmiste ja töökoha pidude kaudu. Tööandja võib pakkuda töötajatele ka erinevaid harrastusvõimalusi. Paljudes töökohtades on näiteks oma spordiklubid, kus võib oma kehalist vormi parandada.

Teatud päevad on Soomes riiklikud pühad. Need pühad on:

• uusaasta 01.01
• kolmekuningapäev 06.01
• lihavõtted: liikuv püha, märtsis-aprillis
• volbripäev 01.05
• taevaminemispüha: mais, liikuv kuupäev
• jaanilaupäev: juunis, alati reede
• iseseisvuspäev 06.12
• esimene jõulupüha 25.12
• teine jõulupüha 26.12

Loe nende päevade kohta lisaks lehelt Soome pühad ja tähtpäevad.

Mõnedes töökohtades, nagu näiteks haiglas, töötatakse ka pühade ajal. Pühade ajal töötamise eest makstakse töötajatele kõrgemat palka. Kontrolli hüvitise määra oma kollektiivlepingust.