Mine sisu juurde
Työsuhteen ehdot ja palkka Suomessa

Töösuhte tingimused ja töötasu Soomes

Avaldatud28.02.2023
Soomes on töötaja õigused sätestatud õigusaktides ja kollektiivlepingutes. Nendes on kokku lepitud näiteks töötasu, tööaeg, puhkused ja muud tingimused. Kui alustad tööd uues töökohas, peaksid sõlmima tööandjaga kirjaliku töölepingu, kuhu on kirja pandud kõik töösuhte tingimused.

Palgatase Soomes

Soome seadused ei sätesta miinimumpalka. Miinimumpalga on tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud kokku leppinud eri valdkondade kollektiivlepingutes (työehtosopimus, TES).

Näiteks 2022. aastal oli miinimumpalk koristustööde valdkonnas 11,24 eurot tunnis ja majaehitussektoris 11,26 eurot tunnis. Palka tõstavad kogemus ja haridus.

Palk ei tohi olla kollektiivlepingus sätestatust väiksem. Enamikus valdkondades on tööandjal kohustus järgida kollektiivlepingut. Kollektiivlepingu kohta kasutatakse sageli lühendit TES.

Kui antud sektoris kollektiivleping puudub, siis võivad tööandja ja töötaja palgas kokku leppida. Seaduse järgi peab palk olema tavapärane ja mõistlik. See tähendab seda, et pead saama samasugust palka kui teised, kes sama tööd teevad. Palku saad võrrelda näiteks Interneti teenusekeskkondades. Võid küsida lisateavet oma sektori palgataseme kohta ka ametiühingust.

Kui tööl on katseaeg, tuleb selle aja jooksul maksta tavapärast töötasu. Tasustamata praktikat võid teha ainult siis, kui oled õppur ja praktika on osa õpingutest või oled TE-teenuste tööproovil.

Loe täpsemalt Soome hindade ja muude elamiskulude kohta InfoFinlandi lehelt Hinnatase Soomes.

Palga maksmine

Töö eest võidakse maksta tunni-, nädala- või kuupalka. Teatud sektorites makstakse töö eest akordpalka, mis põhineb töö tulemustel. Lisaks rahale võidakse palka maksta lisasoodustustena. Tööandja võib näiteks anda sinu kasutusse telefoni või tasuda lõunasöögi eest. Neid soodustusi nimetatakse erisoodustusteks (luontoisetu).

Tööandja peab kandma töötasu sinu pangakontole töölepingus kokkulepitud kuupäeval. Tavaliselt makstakse palka kord kuus või iga kahe nädala tagant. Kui palgapäev langeb nädalavahetusele või riigipühale, makstakse palk välja eelmisel tööpäeval. Palka makstakse ka haiguslehel ja puhkusel oldud aja eest.

Tööandja peab andma sulle alati palga maksmisel palgalehe (palkkalaskelma). Kontrolli iga kord, kas palgalehe andmed on õiged. Pea arvestust oma töötundide kohta, sest nii on kontrollimine lihtsam. Palgalehelt näed, millise perioodi eest sulle palka on makstud ja kui palju. Palgalehelt näed samuti, kui palju on sinu palgast maha arvatud tulumaksu ja muid makse.  Kui tööandja sulle palgalehte ei anna, võid küsida abi töökaitseametist.

Tööaeg

Tööaeg tähendab töö tegemiseks kasutatud aega, mil töötaja peab olema töökohal või tööandjale kättesaadav. Soomes reguleerivad tööaega tööajaseadus ja kollektiivlepingud.

Tööaeg on sektoriti erinev. Seaduse järgi võib regulaarne tööaeg olla maksimaalselt 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Tavaliselt on töötajal õigus saada kaks puhkepäeva nädalas.

Mõnel töökohal, näiteks restorani- ja transpordisektoris ning raviasutustes, võib regulaarse tööaja korralduse aluseks olla perioodiline töö. Siis on regulaarne tööaeg kas 80 tundi kahenädalase perioodi jooksul või 120 tundi kolmenädalase perioodi jooksul. Restoranisektoris on regulaarne tööaeg kolme nädala jooksul maksimaalselt 112,5 tundi. Kontrolli tööaega oma valdkonna kollektiivlepingust.

Paindlik tööaeg tähendab, et saad ise otsustada, mis kellaajal alustad ja lõpetad töö.

Vahetustega töö korral vahetused varieeruvad ja töötada saab näiteks hommikuses, õhtuses või öövahetuses. Tööandja peab eelnevalt koostama vahetuste nimekirja ja sa pead nägema seda hiljemalt nädal enne töönädala algust.

Kui tööandja palub sul teha ületunnitööd ehk tööd, mida tehakse lisaks regulaarsele tööajale, pead saama selle eest kõrgemat palka. Palgalisa on vähemalt 50%.  Võid leppida tööandjaga kokku ka ületunnitöö tasu vahetamise tasustatud vaba aja vastu. Kui teed tund aega ületunnitööd, pead selle eest saama 1,5 tundi tasustatud vaba aega. Sa ei pea nõustuma ületunnitöö tegemisega.

Töö võib olla täis- või osalise tööajaga. Täistööajaga töö tähendab, et töötad tavaliselt umbes kaheksa tundi päevas ja viis päeva nädalas. Osalise tööajaga töö tähendab, et töötad vaid osa päevast või osa nädalast.

Töölepingus võidakse kokku leppida ka varieeruvas tööajas. Sel juhul ei ole kokku lepitud mitte täpses tööajas, vaid tundide arvus, mis võib olla näiteks 10–30 või 0–40 tundi nädalas. Kui teatud aja jooksul on minimaalseks töömahuks kokku lepitud null tundi, siis räägitakse nulltunnilepingust. Siis kutsub tööandja sind tööle vajaduse korral ega ole kohustatud andma sulle töötunde. Sina omakorda ei ole kohustatud pakutud töötunde vastu võtma. Kui sa ei saa töötunde, ei saa sa ka palka. Varieeruvas tööajas kokku leppimine peab olema põhjendatud ja seda tuleb värskendada, kui tööandja tööjõuvajadus kasvab. Võimaluse korral ära sõlmi nulltunnilepingut, vaid püüa läbirääkimiste teel saavutada, et töölepingusse märgitaks minimaalne tundide arv.

Tööandja peab pidama arvestust töötaja töötatud tundide üle. Sul on õigus saada tööandjalt tööajaarvestuse koopia. Samuti võiksid ise pidada arvestust, kui palju töötunde oled teinud. Ära unusta üles märkida ka töövahetuste algus- ja lõpuaegu.

Link viib saidilt väljaTyösuojeluhallinto

tunnilepingud

Link viib saidilt väljaTyösuojeluhallinto

Tööaeg

Kollektiivlepingud

Kollektiivlepingutes lepitakse kokku töötingimused, mida konkreetses sektoris tuleb järgida. Nendes on kokku lepitud näiteks töötasu, tööaeg ja puhkused. Kollektiivlepingu sõlmivad tööandjate ja töötajate liidud ja/või ühingud. Kollektiivlepingu kohta kasutatakse Soomes sageli lühendit TES (työehtosopimus). Kui tööandjaks on kohalik omavalitsus või riik, järgitakse ametilepingut (virkaehtosopimus, VES) või kohaliku omavalitsuse üldist ameti- ja kollektiivlepingut (kunnallinen yleinen virka- ja työehtosopimus, KVTES).

Peaaegu kõigil sektoritel on olemas oma kollektiivleping. Näiteks on oma kollektiivlepingud kaubandus-, ehitus- ja turismisektoril. Tutvu oma sektori kollektiivlepinguga. Leiad selle töökohast, ametiühingust või Internetist.

Kollektiivlepingus sätestatakse sektori miinimumtingimused. Töölepingus ei tohi kokku leppida kollektiivlepingust madalamaid tingimusi. Näiteks palk ei tohi olla väiksem kui kollektiivlepingus kokku lepitud. Tööandja ja töötaja võivad aga kokku leppida kollektiivlepingust paremates tingimustes.

Kollektiivleping on tööandjate ja töötajate liitude ja/või ühingute ning nende liikmete suhtes siduv. Kollektiivleping võib olla ka üldsiduv. Üldsiduvat lepingut peavad järgima kõik tööandjad, isegi kui nad ei ole ühegi tööandjate liidu liikmed.

Vaata ka InfoFinlandi lehte ametiühingud.

Tööleping

Uuel töökohal tööd alustades sõlmi tööandjaga kirjalik tööleping. Töölepingusse märgitakse tööülesanded, töötasu ja muud tingimused ning töösuhte lisasoodustused, näiteks telefon ja lõunasöök.

Tööleping võib olla ka suuline. Siiski tuleks tööleping alati sõlmida kirjalikult. Lepingust saavad töötaja ja tööandja kokkulepitut üle kontrollida, kui tööl tuleb ette vaidlusi.

Enne töölepingu allkirjastamist loe see hoolikalt läbi. Kui mõni punkt on sulle ebaselge, küsi tööandjalt. Töölepingu allkirjastamisega nõustud selle tingimustega. Loe töölepingu sõlmimise kohta täpsemalt InfoFinlandi lehelt Töölepingu sisu.

Kirjalik ülevaade töötamise tingimuste kohta

Tööandja peab andma sulle kirjaliku ülevaate töötamise tingimuste kohta, kui te ei ole sõlminud kirjalikku töölepingut. Ülevaadet ei pea esitama, kui töötaja tööaeg on nelja järjestikuse nädala jooksul keskmiselt kuni kolm tundi nädalas.

Ülevaates peab olema muu hulgas kirjas:

  • tööandja ja töötaja asu- või tegevuskoht,
  • töötamise alguskuupäev,
  • tähtajalise töölepingu kestvus ja selle põhjus,
  • katseaeg,
  • töö tegemise koht,
  • töötaja tööülesanded,
  • töö suhtes kohaldatav kollektiivleping,
  • palga maksmise alused ja palga maksmise periood,
  • regulaarne tööaeg,
  • aastapuhkuse saamise alused,
  • töölepingu ülesütlemise tähtaeg,
  • kindlustusasutus, kus töötajale on sõlmitud pensioni-, tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus.

Kui sa ülevaadet ei saa, küsi seda kõigepealt tööandjalt. Abi võid küsida ka töökaitseametist. Tööandja võib saada trahvi, kui ta ei anna töötajale ülevaadet.

Lähetatud töötaja

Kui teises riigis tegutsev tööandja on sind Soome tööle saatnud, oled nn lähetatud töötaja. Soomes töötamist ja palka puudutavad tingimused ja kokkulepped kehtivad ka lähetatud töötajatele. Seega tuleb Soomes järgida tööaega ja palka puudutavaid Soome õigusakte, isegi kui need erinevad sinu päritoluriigi omadest. Töökaitseameti veebiteenusest või allolevast juhendist saad vaadata, millised töötingimused ja töökorraldus on Soomes ette nähtud.