Elu Soomes

Linnad

Luonnossa liikkuminen
theme icon

Liikumine looduses

Soome loodus on mitmekülgne. Looduses liikumine on tore ja ohutu, kui valid oma tervislikule seisundile ning oskustele vastavad marsruudid ja järgid juhtnööre.

Soomes on neli väga erinevat aastaaega. Sõltuvalt aastaajast ja piirkonnast võid harrastada erinevaid asju.

Soome aastaaegadest on lähemalt juttu InfoFinland lehel Soome kliima.

Matkamine

Matkamine on harrastus, mis sobib igasse aastaaega. Kui sul puudub varasem matkamiskogemus, on hea alustada lühikestest ja lihtsatest matkaradadest, mis asuvad asustuse lähedal. Lühikestele retkedele võib minna ilma spetsiaalse varustuseta. Kaasa tasub võtta jook, telefon ning kaart. Matkamist tasub alustada märgistatud matkaradadest. Matkakaarte müüakse raamatupoodides ja internetis. Pikemad matkad ja retked nõuavad rohkem planeerimist ja ettevalmistamist.

Virmalised

Soome on maailma parim koht, kus võib näha virmalisi (aurora borealis). Kõige sagedamini võib neid näha septembrist märtsini Põhja-Lapimaa taevas. Vahel võib virmalisi näha ka Lõuna-Soomes. Hea ilm virmaliste vaatamiseks on selge ja pime öö, kaugel asulate tuledest. Tasub soojalt riietuda, sest selge öö on sageli ka külm. Suvel on ööd virmaliste vaatamiseks liiga valged.

linkkiIlmatieteen laitos:
Virmalisedsoome keel | inglise keel

Suusatamine

Suusatamine on üks Soome populaarsemaid talispordialasid. See on tervislik ja peaaegu tasuta tervisesport. Teavet suusatamiskursuste, suuskade laenutuse ja suusaradade kohta saab näiteks soome keeles Ühingu Soome Suusarada (Suomen Latu ry) veebilehelt.

linkkiSuomen Latu ry:
Teavet suusatamise kohtasoome keel

Liikumine veel

Soomlased harrastavad palju veel liikumist. Lühikeste vahemaade läbimiseks kasutatakse sageli sõudepaati või väikest mootorpaati. Soomes harrastatakse ka palju kanuusõitu ja purjetamist. Ohutus on veel liikudes väga oluline. Jälgi ilmateadet ja kasuta alati õige suurusega päästevesti.

Liikumine jääl

Talvel on suurem osa Soome veekogudest jääga kaetud. Jääl võib näiteks kõndida, uisutada, suusatada ja teha jääpüüki. Väga paksu jää korral võib sõita ka mootorkelgu ja autoga. Jääl liikumisega on alati seotud riskid, seega tuleb arvestada ohutusega.

Jääl liikumise meelespea

  • Kui vesi jäätub, siis tekkinud jää ei ole kohe piisavalt tugev.
  • Jää tugevus võib kõikuda ka lühikesel alal.
  • Kevadel on jää kandvust väga keeruline hinnata ja seetõttu tasub jääl liikumist vältida.
  • Jääl liikuja tähtsaim turvavarustus on jäänaasklid. Ilma nendeta on väga raske jääaugust välja pääseda.
  • Ära mine jääle, kui Sa ei ole kindel jää kandevõimes.

Kalapüük

Õngepüük (lihtkäsiõngega) ja sikutipüük kuuluvad (teatud erijuhtusid arvestamata) igameheõiguse alla ja selleks ei ole vaja hankida kalapüügiluba. Muuks kalapüügiks ja vähipüügiks on vaja tasuda:

  1. riiklik kalapüügimaks (valtion kalastuksenhoitomaksu)
  2. maakondlik landiloa tasu (läänikohtainen viehekalastusmaksu)

Maakondlik landiloa tasu on personaalne ja see tuleb tasuda enne kalapüügi alustamist. Tasu võib maksta terve kalendriaasta eest või korraga seitsme päeva eest.

linkkiMetsähallitus:
Teavet kalapüügilubade kohtasoome keel | rootsi keel | inglise keel

Igameheõigus

Igameheõigus (jokamiehen oikeudet) on Soome kultuuri ja seadusandluse oluline osa.

Lühidalt igameheõigusest

Lubatud on:

  • liikuda looduses jalgsi, suuskadel või jalgrattaga, välja arvatud õuealal ning sellistel põldudel niitudel või istandustes, mis võivad seal liikumisel kahjustada saada;
  • viibida ajutiselt piirkondades, kus liikumine on lubatud – tohid näiteks suhteliselt vabalt telkida, kui hoiad inimeste eluasemetest piisavalt kaugele;
  • korjata marju, seeni ja lilli;
  • püüda kala lihtõnge ja sikutiga;
  • sõita paadiga, ujuda ja pesta veekogus ning liikuda jääl.

Keelatud on:

  • teisi segada või häirida;
  • häirida või kahjustada linnupesi ja –poegi;
  • häirida põhjapõtru ja jahiloomi;
  • langetada või kahjustada kasvavaid puid;
  • võtta ilma loata võõralt maalt kuivanud või ümberkukkunud puid, oksi, sammalt vms;
  • teha võõral maal ilma erilise vajaduseta lahtist tuld;
  • häirida kodurahu, näiteks jäädes laagrisse elumajadele liiga lähedale või tekitades lärmi;
  • prügi maha visata;
  • sõita mootorsõidukiga maastikul ilma maaomaniku loata ja
  • püüda kala või pidada jahti ilma vastavate lubadeta.

linkkiYmpäristöministeriö:
Buklet „Igameheõigus"soome keel | rootsi keel | inglise keel | vene keel

linkkiMetsähallitus:
Jahipidamine, kalastamine ja matkaminesoome keel | rootsi keel | inglise keel

linkkiRetkikartta.fi:
Matkakaardid veebissoome keel | rootsi keel | inglise keel

linkkiMetsähallitus:
Jahiloadsoome keel | rootsi keel

Rahvuspargid ja looduskaitsealad

Soomes on 35 rahvusparki. Rahvuspargi all mõeldakse suurt, üle 1000-hektarilist looduskaitseala. Rahvusparkide esmane tähtsus on looduse mitmekülgsuse kaitsmine, kuid need on üheaegselt ka kõigile avatud vaatamisväärsused.

Rahvusparkide kaunid maastikud on suurepärased matkasihtkohad. Suurimates parkides võib ööbida ja teha pikemaid retki. Rahvusparkides on sageli Soome Metsaameti poolt hallatav looduskeskus, kust saab aktuaalset teavet piirkonna looduse ja seal liikumise kohta. Tutvumist tasub alustada sealt.

Rahvusparke haldab Metsaamet.

linkkiRetkikartta.fi:
Matkakaardid veebissoome keel | rootsi keel | inglise keel

linkkiLuontoon.fi:
Rahvuspargidsoome keel | rootsi keel | inglise keel | vene keel | hiina keel

linkkiFinterest:
Vaba aja veetmise kohad kaardilsoome keel | rootsi keel | inglise keel | vene keel | eesti keel | prantsuse keel | hispaania keel | türgi keel | hiina keel | pärsia keel | araabia keel | saksa keel | vietnami keel | portugali keel | poola keel | hollandi keel | jaapani keel | itaalia | islandi