Yhden vanhemman perhe
theme icon

Ühe vanemaga pere

Soomes on üksikvanemaga pered väga levinud. Laps võib sündida väljaspool abielu või on vanemad lahutatud.

Ühe vanemaga peres elab koos lastega üks vanematest ilma abikaasata. Lapsevanem võib sellisel juhul olla kas üksikvanem (yksinhuoltaja) või ühishooldusõigusega lapsevanem (yhteishuoltaja). Üksikvanem vastutab üksinda lapse kasvatamise eest. Ühishooldusõigusega vanem seevastu lepib last puudutavates küsimustes teise vanemaga kokku.

Ühishoolduse korral otsustavad vanemad paljud asjad ühiselt. Nendeks on lapse:

  • nimi
  • elukoht
  • kasvatamine
  • keel
  • usund
  • haridus
  • tervishoid
  • lapse vara käsutamine.

Ühishooldus eeldab vanemate võimet tegutseda ühiselt lapse huvides. Näiteks passi taotlusel peab olema mõlema vanema nõusolek.

Üksikvanem teeb kõik last puudutavad otsused ise. Ametiasutused, nagu lasteaed ja kool, annavad teavet lapse kohta vaid hooldajale. Teine lapsevanem saab siiski otsustada lapse hoolduse ja kasvatamise küsimusi siis, kui laps on tema juures.

Abielu lahutamisel või vabaabielu lõppemisel peavad vanemad tegema laste hooldust, ülalpidamist, elukohta ja kohtumisõigust puudutavad otsused. Loe täiendavalt InfoFinlandi alamlehelt Lapsed abielulahutuses.

Last võib lapsendada ka üksinda. Adopteerimine on reguleeritud adopteerimisseadusega. Kui soovid last üksinda adopteerida, küsi nõu oma kohaliku omavalitsuse sotsiaalbüroost.

Üksikvanemaga Perede Liit (Yhden Vanhemman Perheiden Liitto) pakub teavet ja organiseerib tegevust üksikvanemaga peredele. Finlexi veebilehel võid tutvuda Seadusega lapse hooldusest ja kohtumisõigusest.

Väikeperede Ühing (Pienperheyhdistys) on üksikvanemate loodud kodanikeühendus, mis pakub tegevust liikmesperedele.

linkkiFinlex:
Seadus lapse hooldusest ja kohtumisõigusestsoome keel | rootsi keel | inglise keel

linkkiYhden Vanhemman Perheiden Liitto ry:
Teavet üksikvanemaga peredelesoome keel

linkkiPienperheyhdistys ry.:
Tegevust väikeperedelesoome keel | inglise keel

Elatis

Mõlemad vanemad vastutavad lapse ülalpidamise eest, isegi kui nad ei ela koos. Kui vanemad lahutavad, peavad nad kokku leppima lapse ülalpidamises ja võimalikus elatises (elatusapu).

Elatise suurus arvutatakse lapse ülalpidamise vajaduse ja vanemate ülalpidamisvõime alusel. Lapse ülalpidamise vajadus tähendab rahasummat, mis on vajalik lapse igakuiseks ülalpidamiseks. See sisaldab näiteks kulutusi toidule ja riietele ja võimalikku lasteaiatasu. Lapse ülalpidamise vajadus jagatakse vanemate vahel tasumiseks vastavalt nende ülalpidamisvõimele. Ülalpidamisvõime arvutamisel arvestatakse tuludest maha maksud ja muud kohustuslikud väljaminekud. Elatise väljaarvutamisel saad paluda abi oma kohaliku omavalitsuse laste järelevalveinspektorilt (lastenvalvoja).

Elatise kohta tasub teha kirjalik leping, mille kinnitab sotsiaalkomisjon. Selline kinnitatud leping on sama ametlik kui kohtuotsus. Palu kinnitamist oma kohaliku omavalitsuse laste järelevalveinspektori kaudu.

Kui vanemad ei jõua elatises kokkuleppele, võivad nad pöörduda perelepitaja poole. Viimase võimalusena lahendatakse asi esimese astme kohtus. Lisateavet pereasjade lepitamise kohta leiad InfoFinlandi lehelt Abielulahutus.

Elatistoetus

Teatud olukordades võib lapsega koos elav vanem taotleda Kelast elatistoetust (elatustuki).

Saad taotleda Kelast elatistoetust järgmistes olukordades.

  • Sul on õigus saada teiselt vanemalt elatist, kuid ta ei ole seda maksnud.
  • Elatist ei ole kinnitatud, sest teise vanema sissetulek on väike.
  • Kinnitatud elatis on väiksem kui elatistoetus, sest teise vanema sissetulek on väike.
  • Oled lapsendanud lapse üksinda.
  • Laps on sündinud väljaspool abielu, isa ei ole kinnitatud ja lapsel ei ole kaht elatise maksmise kohustusega vanemat.
  • Laps on sündinud ema ja tema naispartneri vahel sõlmitud abielu ajal, kuid lapsel ei ole kinnitatud isa, ja ema partner ei ole last lapsendanud.

Võid saada elatistoetust, kui elad alaliselt Soomes. Võid saada elatistoetust ka siis, kui oled tulnud Soome tööle teisest EL-i liikmesriigist või EMP riigist või Šveitsist. Elatistoetust on õigus saada lapsel, kes elab alaliselt Soomes või kes viibib välisriigis ajutiselt ehk maksimaalselt 6 kuud.

Lisateavet elatistoetuse kohta saad Kelast.

linkkiKela:
Elatis ja elatistoetussoome keel | rootsi keel | inglise keel

linkkiElatusvelvollisten liitto ry:
Teavet ülalpidamiskohustusega vanematelesoome keel

linkkiYhden Vanhemman Perheiden Liitto ry:
Abielulahutus Soomessoome keel | inglise keel | vene keel | eesti keel