Elu Soomes

Linnad

Suomalainen koulutusjärjestelmä
theme icon

Soome haridussüsteem

Soomes on kõrgetasemeline haridus. Erinevused koolide õppetulemuste vahel on väikesed ning peaaegu kõik õpilased lõpetavad põhikooli eesmärgiks seatud ajal. Eelõpe, põhiharidus ja teise taseme haridus on tasuta ning ka sellele järgnev haridus on suuremalt jaolt tasuta. Eesmärk on pakkuda kõigile võimalust saada kvaliteetset haridust, sõltumata pere sissetulekutest, ja kasvada aktiivseteks kodanikeks.

Haridussüsteemi kuuluvad alusharidus, põhiharidus, teise taseme haridus ja kolmanda taseme haridus (kõrgharidus). Täiskasvanuõpe on mõeldud täiskasvanutele ja see sisaldab palju variante alates põhiharidusest kuni kõrghariduseni.

Alusharidus

Soomes on lastel õigus saada enne kooliealiseks saamist alusharidust. Alusharidust organiseeritakse päevakodudes ja perepäevahoius. Laps saab alushariduse tegevustes osaleda ka mängupargis koos vanemaga. Lapsel on õigus alusharidusele vähemalt 20 tundi nädalas või kauem, kui vanemad käivad tööl või õpivad. Eesmärk on toetada lapse arengut ja heaolu. Laps õpib muu hulgas sotsiaalseid ja käelisi oskusi ning omandab mitmesuguseid teadmisi. Laps õpib ka õppimisoskusi.

Päevad sisaldavad palju mängu ja värskes õhus viibimist. Kui lapse emakeel on mõni muu keel kui soome või rootsi keel, võib ta saada soome või rootsi keele õppimiseks tuge. Laps võib saada ka eripedagoogika valdkonda kuuluvat kasvatust ja õpet, kui ta seda vajab.

Alusharidust organiseerivad Soomes kohalikud omavalitsused. Seda finantseeritakse maksutuludest ja seetõttu on see perede jaoks soodsam. Soomes on ka erasektoris tegutsevaid alusharidusasutusi. Lastega töötavad vastava haridusega alushariduse pedagoogid ja lapsehoidjad.

Loe koolieelse kasvatuse kohta lisaks InfoFinlandi lehelt Laste päevahoid.

Eelkool

Seaduse järgi peavad lapsed Soomes enne koolikohustuse algust käima aasta aega eelkoolis. Üldjuhul algab eelkool sellel aastal, kui laps saab 6-aastaseks. Eelkooli organiseerivad kohalikud omavalitsused ja see on perele tasuta. Eelkoolis õpetavad ülikooliharidusega alushariduse pedagoogid. Eelkool toimub tavaliselt esmaspäevast reedeni ja neli tundi päevas. Lisaks eelkoolile võib laps käia ka alusharidusasutuses, kui vanemad käivad tööl või õpivad.

Aasta jooksul õpib laps kooliks vajalikke oskuseid, näiteks tähti. Lugemisoskust siiski veel ei õpetata. Kui lapse emakeel on mõni muu keel kui soome või rootsi keel, saab ta soome või rootsi keele õppimiseks tuge. Päev sisaldab ka mängimist ja värskes õhus viibimist.

Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Eelkool.

Põhiharidus

Põhihariduse omandamine algab Soomes sellel aastal, kui laps saab seitsmeaastaseks. Kõigil Soomes alaliselt elavatel lastel on põhihariduse omandamise kohustus. Põhikoolis on üheksa klassi. Koolikohustus lõppeb, kui laps on läbinud põhihariduse õppekava täismahus või kui koolikohustuse algusest on möödas kümme aastat.

Põhihariduse andmine on Soomes seadusega reguleeritud. Peale selle on kasutusel riiklikud õppekava alused ning kohalikud õppekavad.

Põhiharidust organiseerivad kohalikud omavalitsused. Seda finantseeritakse maksutuludest ja seetõttu on see perede jaoks tasuta. Põhikooli alamastme klassides toimub õppetöö 20 tundi nädalas ja põhikooli ülemastmes tundide arv kasvab.

Soomes on kõigil põhikooli õpetajatel magistrikraad. Põhikooli algklasside õpetajad, kes õpetavad klasse 1–6, on spetsialiseerunud pedagoogikale. 7.–9. klasside õpetajad on spetsialiseerunud nende poolt õpetatavatele ainetele.

Õpetajatel on suur vabadus õppetöö iseseisvaks planeerimiseks, juhindudes riiklikust ja kohalikust õppekavast. Viimasel ajal on õppekavas rõhuasetus mh mitmest õppeainest koosnevatel programmidel, igapäevaelu nähtuste uurimisel ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial.

Esimese kuue aasta jooksul on lastel sageli sama õpetaja, kes õpib õpilasi hästi tundma ja oskab õpetamise kujundada neile sobivaks. Üheks tähtsaks eesmärgiks on, et õpilased õpivad iseseisvat mõtlemist ja vastutavad ise õppimise eest.

Õpetaja hindab laste koolis edasijõudmist. Põhikoolis paneb kõik hinded õpetaja, riiklikke eksameid ei ole. Seevastu jälgitakse õppetulemusi väljavõtetel põhinevate hindamiste abil. Neid tehakse üldjuhul üheksandas klassis.

Kui laps või noor on alles Soome elama asunud, võib ta saada põhiõppeks ettevalmistavat õpet. Ettevalmistava õppe kestus on üldjuhul üks aasta. Seejärel võib õpilane soome või rootsi keelt edasi õppida teise keelena ehk S2 keelena, kui ta vajab tuge teise keele õppimisel.

Täiskasvanud immigrandid, kellel puudub oma riigi põhikooli lõputunnistus, saavad sooritada põhikooli õpingud täiskasvanute gümnaasiumis.

Loe põhihariduse kohta lisaks InfoFinlandi lehelt Põhiharidus.

Teise taseme haridus

Peale põhihariduse omandamist on levinumad variandid gümnaasium ja kutseharidus, mis kuuluvad teise taseme hariduse alla. Teise taseme haridus on õppurile üldjuhul tasuta. Raamatud ja muud õppematerjalid tuleb siiski ise osta.

Gümnaasium

Gümnaasium annab üldhariduse ega anna mingit erialast ettevalmistust. Gümnaasiumis õpitakse samu õppeaineid nagu põhikoolis, kuid õppetöö on keerukam ja iseseisvam. Gümnaasiumi lõppedes sooritavad õpilased küpsuseksamid. Gümnaasiumi õppeaeg on sõltuvalt õpilasest 2–4 aastat. Seejärel võib minna edasi õppima ülikooli, kutsekõrgkooli või gümnaasiumipõhisesse kutseõppesse.

Enamiku gümnaasiumide õppekeeleks on soome või rootsi keel. Suurtes linnades on mõned gümnaasiumid, kus õppekeeleks on mõni muu keel, näiteks inglise või prantsuse keel.

Täiskasvanud võivad läbida gümnaasiumiõpingud täiskasvanute gümnaasiumis. Seal on võimalik läbida kas teatud kursused või kogu gümnaasiumi õppekava ja sooritada küpsuseksamid. Õppetöö koosneb kontaktõppest, kaugõppest, e-õppest ja iseseisvast tööst.

Loe gümnaasiumiõpingute kohta lisaks InfoFinlandi lehelt Gümnaasium.

Gümnaasiumiks ettevalmistav koolitus

Gümnaasiumis on vaja head keeleoskust. Kui õpilase emakeel on mõni muu keel kui soome või rootsi keel ning tema keeleoskus ei ole veel gümnaasiumiõpinguteks piisav, on tal võimalus taotleda gümnaasiumiks ettevalmistavat koolitust (lukioon valmistava koulutus, LUVA). Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Gümnaasiumiks ettevalmistav koolitus.

Kutseharidus

Kutseharidus on võrreldes gümnaasiumiharidusega praktilisema suunitlusega. Kutseõppes saab omandada baaskutsehariduse umbes kolme aastaga. Seejärel on võimalus õpinguid jätkata ja omandada kutseharidus või spetsiaalne kutseharidus. Olulise osa õppest moodustab õppimine töökohal. Soovi korral võib peale kutseõpet õpinguid jätkata kuni kõrghariduseni välja.

Samuti on võimalik saada kutse- või spetsiaalne kutseharidus kompetentsipõhise kutseeksami vormis, kui kvalifikatsiooni saamiseks vajalikud oskused on juba olemas.

Kutsehariduse võib saada ka õppelepingu alusel. Sel juhul töötab õppur oma erialasel tööl, saab töö eest vähemalt praktikandi tasule vastavat töötasu ja sooritab samaaegselt õpinguid.

Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Kutseharidus.

Kutseõppeks ettevalmistav koolitus

Kui keeleoskus või õppimisoskused ei ole kutsehariduse omandamiseks piisavad, on võimalik enne seda taotleda kutseõppeks ettevalmistavat koolitust (ammatilliseen koulutuksen valmentava koulutus, VALMA). Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Kutseõppeks ettevalmistav koolitus.

Kõrgharidus

Teise taseme õpingute järel on võimalus minna edasi õppima kõrgkooli. Kõrghariduse omandamise võimalust pakuvad Soomes kutsekõrgkoolid ja ülikoolid.

Kõrgkooliõpingud võivad olla õppuri jaoks nii tasuta kui ka tasulised. Õppemaksu tuleb tasuda siis, kui õppur ei ole EL-i liikmesriigi või EMP riigi kodanik ega nende riikide kodaniku pereliige ja kui õppur sooritab bakalaureuse- või magistriõpinguid inglise keeles.

Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Välismaalasest õppur Soomes.

Kutsekõrgkoolid

Kutsekõrgkoolis on õpe ülikooliga võrreldes praktilisema suunitlusega. Õppetöö hulka kuulub ka töö käigus õppimine. Kutsekõrghariduse saab omandada 3,5–4,5 aastaga. Kui on soov peale seda õpinguid jätkata ja saada kutsemagistri kraad, peab esmalt olema kolmeaastane töökogemus samast kutsevaldkonnast. Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Kutsekõrgkoolid.

Ülikoolid

Ülikoolis tugineb õpetamine teaduslikule uurimistööle. Ülikoolis saab omandada bakalaureusekraadi umbes kolme aastaga ja seejärel magistrikraadi umbes kahe aastaga. Ülikoolid organiseerivad teatud õppeprogrammide raames ka ingliskeelset õpet. Enamiku õppeprogrammide puhul toimub õpe siiski soome või rootsi keeles.

Kui oled omandanud magistrikraadi, võid taotleda edasiõppimise võimalust kraadiõppes ja saada litsentsiaadi- või doktorikraadi.

Loe lisaks InfoFinlandi lehelt Ülikoolid.

Koolituse taotlemine

InfoFinlandi lehel Koolituse taotlemine on teavet selle kohta, kuidas taotleda Soomes teise taseme haridust ja kõrgharidust. Kui plaanid alustada õpinguid Soomes, loe lisaks teavet ka InfoFinlandi lehtedelt *Välismaalasest õppur Soomes Välismaalasest õppur Soomes ja Õppur.

Muud õppimisvõimalused

Soomes on ka palju õppeasutusi, mis pakuvad igas eas inimestele selliseid õpinguid, mis ei lõpe eriala omandamisega. Suur osa koolitusi on mõeldud täiskasvanutele. Sellisteks õppeasutusteks on rahvaülikoolid, rahvakoolid, suveülikoolid, õppekeskused ja liikumise koolituskeskused.

Õpingud on üldharivad. Näiteks võid õppida keeli, kunstiaineid, käsitööd ja kommunikatsiooni. Üldjuhul on koolitus õppurile väikese tasu eest.

Teatud juhtudel võivad õpingud nendes õppeasutustes olla siiski tasuta. Näiteks kui sinu integreerumisplaanis on heaks kiidetud lugemis- ja kirjutamisoskuse õpe ja muu keeleõpe, siis selle eest tasu ei võeta.

Keelekoolitus

Kui soovid õppida soome või rootsi keelt, loe selle kohta lisaks InfoFinlandi lehelt Soome ja rootsi keel.