Työsuhteen ehdot ja palkka Suomessa
theme icon

Töösuhte tingimused ja töötasu Soomes

Soomes on töötaja õigused sätestatud õigusaktides ja kollektiivlepingutes. Nendes on kokku lepitud näiteks töötasu, tööaeg, puhkused ja muud tingimused. Kui alustad tööd uues töökohas, peaksid sõlmima tööandjaga kirjaliku töölepingu, kuhu on kirja pandud kõik töösuhte tingimused.

Palgatase Soomes

Soome seadused ei sätesta, kui palju tuleb töötajale palka maksta. Tööandjad ja töötajad on palga kokku leppinud kollektiivlepingutes (työehtosopimus). Töökuulutustes ja töölepingutes on kirjas, et palk vastab kollektiivlepingule (palkka on TESin mukainen).

Kui antud sektoris kollektiivleping puudub, siis võivad tööandja ja töötaja palgas kokku leppida. Seaduse järgi peab palk olema tavapärane ja mõistlik. See tähendab seda, et pead saama samasugust palka kui teised, kes sama tööd teevad. Palku saad võrrelda näiteks Interneti teenusekeskkondades. Võid küsida lisateavet oma sektori palgataseme kohta ka ametiühingust.

Töökohale kandideerimisel võidakse sinult küsida palgasoovi. Loe teema kohta täpsemalt InfoFinlandi lehelt Tööle kandideerimise avaldus ja CV.

Loe täpsemalt Soome hindade ja muude elamiskulude kohta InfoFinlandi lehelt Hinnatase Soomes.

linkkiOikotie.fi :
Palkade võrdlus soome keel | inglise keel

Palga maksmine

Töö eest võidakse maksta tunni-, nädala- või kuupalka. Teatud sektorites makstakse töö eest akordpalka, mis põhineb töö tulemustel. Lisaks rahale võidakse palka maksta lisasoodustustena. Tööandja võib näiteks anda sinu kasutusse telefoni või tasuda lõunasöögi eest. Neid soodustusi nimetatakse erisoodustusteks (luontoisetu).

Tööandja peab kandma töötasu sinu pangakontole töölepingus kokkulepitud kuupäeval. Tavaliselt makstakse palka kord kuus või iga kahe nädala tagant. Kui palgapäev langeb nädalavahetusele või riigipühale, makstakse palk välja eelmisel tööpäeval. Palka makstakse ka haiguslehel ja puhkusel oldud aja eest.

Tööandja peab andma sulle alati palga maksmisel palgalehe (palkkalaskelma). Kontrolli iga kord, kas palgalehe andmed on õiged. Pea arvestust oma töötundide kohta, sest nii on kontrollimine lihtsam. Palgalehelt näed, millise perioodi eest sulle palka on makstud ja kui palju. Palgalehelt näed samuti, kui palju on sinu palgast maha arvatud tulumaksu ja muid makse.

linkkiSuomen ammattiliittojen keskusjärjestö SAK:
Töötasu Soomessoome keel | rootsi keel | inglise keel

linkkiTyösuojeluhallinto:
Teavet palga maksmise kohtasoome keel | rootsi keel | inglise keel

Tööaeg

Tööaeg tähendab töö tegemiseks kasutatud aega, mil töötaja peab olema töökohal või tööandjale kättesaadav. Soomes reguleerivad tööaega tööajaseadus ja kollektiivlepingud.

Tööaeg on sektoriti erinev. Seaduse järgi võib regulaarne tööaeg olla maksimaalselt 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Paindlik tööaeg tähendab, et saad ise otsustada, mis kellaajal alustad ja lõpetad töö.

Töö võib olla ka vahetustega töö või perioodiline töö. Sel juhul töövahetused varieeruvad ja võid töötada näiteks hommikuses, õhtuses või öövahetuses. Tööandja peab eelnevalt koostama vahetuste nimekirja ja sa pead nägema seda hiljemalt nädal enne töönädala algust.

Kui tööandja palub sul teha ületunnitööd ehk tööd, mida tehakse lisaks regulaarsele tööajale, pead saama selle eest kõrgemat palka. Võid leppida tööandjaga kokku ka ületunnitöö tasu vahetamise tasustatud vaba aja vastu. Sa ei pea nõustuma ületunnitöö tegemisega.

Töö võib olla täis- või osalise tööajaga. Täistööajaga töö tähendab, et töötad kogu päeva, tavaliselt viis päeva nädalas. Osalise tööajaga töö tähendab, et töötad vaid osa päevast või osa nädalast.

Töölepingus võidakse kokku leppida ka varieeruvas tööajas. Sel juhul ei ole kokku lepitud mitte täpses tööajas, vaid tundide arvus, mis võib olla näiteks 10–30 või 0–40 tundi nädalas. Kui teatud aja jooksul on minimaalseks töömahuks kokku lepitud null tundi, siis räägitakse nulltunnilepingust. Siis kutsub tööandja töötaja tööle vajaduse korral ega ole kohustatud andma sulle töötunde. Kui sa ei saa töötunde, ei saa sa ka palka. Varieeruvas tööajas kokku leppimine peab olema põhjendatud ja seda tuleb värskendada, kui tööandja tööjõuvajadus kasvab. Võimaluse korral ära sõlmi nulltunnilepingut, vaid püüa läbirääkimiste teel saavutada, et töölepingusse märgitaks minimaalne tundide arv.

linkkiSuomen ammattiliittojen keskusjärjestö SAK:
Tööaeg soome keel | rootsi keel | inglise keel

linkkiTyösuojeluhallinto:
Nulltunnilepingudsoome keel | rootsi keel | inglise keel

Kollektiivlepingud

Kollektiivlepingutes lepitakse kokku töötingimused, mida konkreetses sektoris tuleb järgida. Nendes on kokku lepitud näiteks töötasu, tööaeg ja puhkused. Kollektiivlepingu sõlmivad tööandjate ja töötajate liidud ja/või ühingud. Kollektiivlepingu kohta kasutatakse Soomes sageli lühendit TES (työehtosopimus). Kui tööandjaks on kohalik omavalitsus või riik, järgitakse ametilepingut (virkaehtosopimus, VES) või kohaliku omavalitsuse üldist ameti- ja kollektiivlepingut (kunnallinen yleinen virka- ja työehtosopimus, KVTES).

Peaaegu kõigil sektoritel on olemas oma kollektiivleping. Näiteks on oma kollektiivlepingud kaubandus-, ehitus- ja turismisektoril. Tutvu oma sektori kollektiivlepinguga. Leiad selle töökohast, ametiühingust või Internetist.

Kollektiivlepingus sätestatakse sektori miinimumtingimused. Töölepingus ei tohi kokku leppida kollektiivlepingust madalamaid tingimusi. Näiteks palk ei tohi olla väiksem kui kollektiivlepingus kokku lepitud. Tööandja ja töötaja võivad aga kokku leppida kollektiivlepingust paremates tingimustes.

Kollektiivleping on tööandjate ja töötajate liitude ja/või ühingute ning nende liikmete suhtes siduv. Kollektiivleping võib olla ka üldsiduv. Üldsiduvat lepingut peavad järgima kõik tööandjad, isegi kui nad ei ole ühegi tööandjate liidu liikmed.

Vaata ka InfoFinlandi lehte ametiühingud.

Tööleping

Uuel töökohal tööd alustades sõlmi tööandjaga kirjalik tööleping. Töölepingusse märgitakse tööülesanded, töötasu ja muud tingimused ning töösuhte lisasoodustused, näiteks telefon ja lõunasöök.

Tööleping võib olla ka suuline. Siiski tuleks tööleping alati sõlmida kirjalikult. Lepingust saavad töötaja ja tööandja kokkulepitut üle kontrollida, kui tööl tuleb ette vaidlusi.

Enne töölepingu allkirjastamist loe see hoolikalt läbi. Kui mõni punkt on sulle ebaselge, küsi tööandjalt. Töölepingu allkirjastamisega nõustud selle tingimustega. Loe töölepingu sõlmimise kohta täpsemalt InfoFinlandi lehelt Töölepingu sisu.

linkkiTyösuojeluhallinto:
Töölepingu sõlmiminesoome keel | rootsi keel | inglise keel

Kirjalik ülevaade töötamise tingimuste kohta

Tööandja peab andma sulle kirjaliku ülevaate töötamise tingimuste kohta, kui te ei ole sõlminud kirjalikku töölepingut. Ülevaadet ei pea andma alla ühe kuu vältava töösuhte korral.

Ülevaates peab olema kirjas:

  • tööandja ja töötaja asu- või tegevuskoht,
  • töötamise alguskuupäev,
  • tähtajalise töölepingu kestvus ja selle põhjus,
  • katseaeg,
  • töö tegemise koht,
  • töötaja tööülesanded,
  • töö suhtes kohaldatav kollektiivleping,
  • palga maksmise alused ja palga maksmise periood,
  • regulaarne tööaeg,
  • aastapuhkuse saamise alused,
  • töölepingu ülesütlemise tähtaeg.

Tööandja võib saada trahvi, kui ta ei anna töötajale ülevaadet.