Elu Soomes

Linnad

Työsopimuksen sisältö
theme icon

Töölepingu sisu

Tööleping sõlmitakse alati kahes eksemplaris, üks töötajale ja teine tööandjale. Töölepingus näidatakse üldjuhul ära vähemalt järgmised punktid:

  1. Töölepingu pooled

Töölepingu allkirjastavad nii tööandja kui töötaja.

  1. Töötamise alguskuupäev
  2. Kas leping on sõlmitud määramata või määratud ajaks

Põhireeglina sõlmitakse määramata ajaks kehtiv tööleping. See tähendab, et töö jätkub seni, kuni töötaja töölepingu üles ütleb või tööandja töötajale töölepingu üles ütleb. Tööandjal peab olema töötajale töölepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus. Aktsepteeritavad põhjused lepingu ülesütlemiseks on sätestatud töölepinguseaduses. Kui tööleping kehtib tähtajatult ehk määramata ajaks, on töötajal alaline ehk püsiv töökoht.

Tähtajaline ehk määratud ajaks sõlmitud tööleping tähendab, et kokku on lepitud nii töö algusaeg kui lõpptähtaeg. Töölepingu võib sõlmida määratud ajaks, kui selleks on mõjuv põhjus. Seadused ja kollektiivlepingud reguleerivad täpselt, millal on tähtajaliste töösuhete kasutamine lubatud.

Töösuhe võib olla tähtajaline, kui põhjuseks on näiteks:

  • töötaja asendamine (sijaisuus)
  • tööpraktika
  • projekt
  • nõudluse või müügihooaja kõrgperiood.

Kui tööleping on tähtajaline, seob see mõlemaid pooli määratud aja jooksul, kui lepingu ülesütlemise võimaluse osas ei ole kokku lepitud. Määratud ajaks sõlmitud lepingu võib katkestada ainult väga mõjuvatel põhjustel.

  1. Katseaeg ja selle pikkus

Töösuhte alguses võib kokku leppida katseaja rakendamises. Katseaja pikkus võib olla maksimaalselt kuus kuud. Tähtajalise töölepingu puhul võib katseaeg olla maksimaalselt pool töölepingu kestusest. Katseajal võib töötaja hinnata, kas töö on talle sobiv ning tööandja saab omakorda hinnata, kas töötaja on tööks sobiv. Katseajal võib töötaja või ka tööandja töölepingu lõpetada ilma etteteatamistähtajata. Katseajal töölepingu lõpetamise põhjendused ei saa olla diskrimineerivad. Töötaja saab katseajal tavapärast palka.

  1. Töö tegemise koht
  2. Tööülesanded
  3. Palk ja palga maksmine

Palk kujuneb vastavalt kollektiivlepingule. Kui kutsealal kollektiivleping puudub, on töötajal õigus saada mõistlikku palka. Tööandja ei tohi maksta kollektiivlepingus sätestatust väiksemat palka. Palk võib sisaldada erinevaid lisatasusid. Tüüpilised lisatasud Soomes on lisatasud staaži, ületunnitöö ja vahetustega töö eest.

Palgapäev on tavaliselt üks või kaks korda kuus. Tööandja kannab palga pangakontole. Töötajal on õigus saada palgalipik, millelt on näha, millistest osadest palk kujuneb.

Kui räägitakse palgast, mõeldakse üldjuhul brutopalka (bruttopalkka), millest arvestatakse maha maksud ja personali kõrvalkulud. Töötajale jääv palk on netopalk (nettopalkka).

  1. Tööaeg

Lepingusse tuleb märkida regulaarne tööaeg. Tööaeg peab vastama tööaja seadusele ja kollektiivlepingule.

  1. Aastapuhkus ja puhkusetasu

Töötajal on õigus saada puhkusel oleku aja eest samasugust palka nagu ta saab tööl olles. Lisaks makstakse puhkusetasu. Puhkusetasu maksmise aluseks on kollektiivleping. Kui töösuhe lõppeb, on töötajal õigus saada puhkusehüvitist nende päevade eest, mille eest ta ei ole saanud töölepingu lõppemiseni puhkust või puhkusehüvitist.

  1. Ülesütlemise tähtaeg

Tähtajatult kehtiv tööleping lõppeb peale töötaja või tööandja poolset töölepingu ülesütlemise tähtaja lõppu. Ülesütlemise tähtaeg (irtisanomisaika) on aeg, mille jooksul töötaja on veel kohustatud tegema tööd, enne kui töö lõppeb. Töötajale laienevad töölepingu ülesütlemise ajal kõik tavapärased töötaja õigused ja kohustused ja ta saab tavapärast palka. Kui tööandja ütleb töötajale lepingu üles, peab ta ütlema põhjuse. Töölepinguseadus sätestab aktsepteeritavad lepingu ülesütlemise põhjused tööandjale.

  1. Märge, millisele kollektiivlepingule tööleping tugineb

linkkiTyö- ja elinkeinoministeriö:
Tööleping ja töösuhesoome keel | rootsi keel | inglise keel