Eluasemetoetus
Alaliselt Soomes elamine tähendab seda, et sul on Soomes alaline kodu ja viibid peamiselt Soomes. Eluasemetoetuse saamiseks peab sul olema õigus saada ka Kela toetusi.
Lisateavet leiad InfoFinlandi lehelt Soome sotsiaalne kaitse.
Kela eluasemetoetused on:
- üldine eluasemetoetus,
- pensionisaaja eluasemetoetus pensionäridele,
- sõduritoetuse eluasemetoetus ajateenijatele ja asendusteenistuse läbijatele.
Üldjuhul võid saada korraga ainult üht eluasemetoetust.
Sul võib olla õigus saada ka teisi Kela toetusi. Kui sinu kõigist sissetulekutest ja varast ning sulle antud toetustest kulude katmiseks ei piisa, saad taotleda Kelast toimetulekutoetust.
Loe toimetulekutoetuse kohta lähemalt InfoFinlandi lehelt Majanduslikud probleemid.
Kela üldine eluasemetoetus
Toetust saab maksta vaid ühele isikule või leibkonnale (ruokakunta). Ühes korteris alaliselt koos elavad isikud kuuluvad samasse leibkonda. Tavaliselt on leibkond abielupaar, vabaabielupaar või perekond. Ka üksikisik võib moodustada leibkonna. Eluasemetoetust antakse leibkonnale ühiselt, ühe taotluse alusel.
Võta arvesse, et kui elad ühes korteris näiteks koos sõbraga ja teil on ühine üürileping, siis vaadeldakse teid ühe leibkonnana. Kui elad aga koos teise inimesega samal aadressil ja teil mõlemal on eraldi üürileping, siis pead taotluses täpsustama, kas te olete omavahel vabaabielus või mitte. Toimi niimoodi ka siis, kui sul on allüürileping.
Üldist eluasemetoetust võivad saada:
- lastega perekonnad
- õppurid
- abielupaarid ja registreeritud kooselus olevad inimesed
- vabaabielupaarid
- üksinda elavad inimesed või
- kogukonnana elavad inimesed.
Milliseid eluasemekulusid aktsepteeritakse?
Eluasemetoetust võidakse määrata Soomes asuva alalise eluaseme jaoks. Seadusega sätestatakse, mis elamiskulusid võidakse aktsepteerida toetuse arvutamisel. Eluase võib olla:
- üürikorter
- omandkorter
- elamisõiguskorter
- osaomandkorter.
Võid saada toimetulekutoetust näiteks üüri või kasutustasu ning vee- ja küttearvete jaoks. Arvesse võetakse ka osa eluasemelaenu intressidest.
Eluasemetoetust antakse mõistlike eluasemekulude katteks. Suurtes linnades aktsepteeritakse kõrgemaid eluasemekulusid kui väiksemates piirkondades.
Kela ei maksa kõiki eluasemekulusid
Osa eluasemekuludest tuleb ise tasuda. Selleks määratletakse põhiomavastutus. Põhiomavastutuse määr oleneb:
- sellest, mitu täiskasvanut ja last leibkonda kuulub
- leibkonna brutosissetulekust (tulud enne maksude tasumist)
Kui sissetulekud on väga väikesed, siis põhiomavastutust ei ole.
Eluasemekuludel on ülemine piir ehk maksimaalne eluasemekulude summa eurodes, mille alusel võid saada eluasemetoetust. Seda summat eurodes nimetatakse maksimaalseteks eluasemekuludeks (enimmäisasumismenot). Maksimaalseid eluasemekulusid mõjutavad:
- omavalitsus, kus eluase asub,
- leibkonna täiskasvanute ja laste arv.
Kui korter on kallim kui seadus üldisest eluasemetoetusest lubab, suureneb see osa eluasemekuludest, mis tuleb ise maksta.
Üldine eluasemetoetus on 70% abikõlblikest elamiskuludest, millest on esmalt maha arvatud põhiomavastutus. Kui sul kulub eluasemele abikõlblike elamiskulude raames ettenähtust vähem raha, arvutatakse toetuse summa vastavalt tegelikele kuludele.
Teavita Kelat muudatustest
Kui sinu sissetulek, eluase, perekonnaseis või muud tingimused muutuvad, teavita muudatusest koheselt Kelat. Kela toetuse määramise otsuses on täpselt kirjas, millistest asjaoludest tuleb Kelat teavitada.
Eluasemetoetuse taotlemine
Üldist eluasemetoetust taotletakse Kelast eluasemetoetuse taotlusega (asumistukihakemus, AT1). Eluasemetoetust saad taotleda ka elektrooniliselt.
Taotlusele tuleb lisada:
- koopia üürilepingust ja ülevaade üüri suurusest (üürikorter)
- ülevaade kasutustasu suuruse ja eluasemelaenu kohta (omandkorter)
- kui elad kogukonnas, siis teiste elanike volitus ehk volikiri taotleda eluasemetoetust kõikide eest
Saada taotlus Kela büroosse või koosta taotlus otse veebikeskkonnas. Kela teenindab kliente büroodes, telefoni ja posti teel ning veebilehe asjaajamisteenuse kaudu. Kui ajad isiklikke asju Kela büroos, võta kaasa isikut tõendav dokument, näiteks pass.